Eesti Taristuehituse Liit seisab selle eest, et meie riik oleks ühendatud ja hea teedevõrk teeniks meie inimeste ja riigi huve. Meie visioon on teha Eestist parima teedevõrguga riik Euroopas.
Hea teedevõrk = Eesti konkurentsivõime ja majandusedu
Teedevõrk on äärmiselt oluline meie majandusliku konkurentsivõime tõstmiseks. Hetkel on kahjuks maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis Eesti taristu tase alles 45. kohal. Kiired ja läbimõeldud ühendused meelitavad ligi investeeringuid, hoiavad kokku ettevõtete raha ja loovad konkurentsieelise. The McKinsey Global Institute'i analüüsi kohaselt tõstab iga taristusse investeeritud 1 euro riigi SKP'd 20 sendi võrra kõigil järgnevatel aastatel. Soomes läbiviidud uuringud näitavad, et taristuehitusse investeeritud rahast tuleb juba ehituse ajal otseselt majandusringlusse tagasi ligi 1/3. Soovime näha korraliku teedevõrku, mis toob üle Eesti rohkem elu ja investeeringuid ning muudab meid riigina majanduslikult tugevamaks.
Hea teedevõrk = ääremaastumise vähendamine
Eesti probleem on ääremaastumine. Süveneva piirkondliku ebavõrdsuse kõige selgem ilming on majandusliku ja inimkapitali koondumine Eesti suurematesse linnadesse. Kaasaegse teedevõrgu puudumine on üks põhjus, miks inimesed lahkuvad oma kodukohast ja jäetakse ära investeeringud piirkonna arendamisse. Kuna ettevõtjatel ja investoritel puudub vajalik taristu, kaovad suurematest linnadest kaugemal asuvatest piirkondadest teenused, kaubandus, töökohad ja haridusvõimalused. Soovime näha elu igas Eesti nurgas ning kiireid ja läbimõeldud ühendusi, mis meie riigi tervikuks seob.
Hea teedevõrk = kaasaaegne linnaruum
Kaasaegne linnaruum on see, mida tänapäeva inimesed ootavad. Ruum, mis arvestab kõigi liiklejate, kõigi transpordiliikide ja jalakäijate vajadustega. Taristuehituse Liit ei leia, et teid tuleb ehitada ainult autodele – linnaruum peab olema koht, kus ennekõike inimene tunneb ennast mugavalt ja stressivabalt ükskõik kuidas ta ka ei liigu. Kergliiklusvahenditega liikumiseks peavad ühendused olema ennekõike ohutud ja läbimõeldud. Linnas peab ruumi jääma ka inimeste vabaaja tegevuseks, sportimiseks, lastega mängimiseks ja linnakeskkonna nautimiseks.
Hea teedevõrk = ohutu liiklus ja päästetud elud
Teedevõrgu puhul räägime me päris inimeludest. Iga teedevõrku investeerimata jäetud euro on otseses seoses meie inimeste ohutusega. Transpordiameti analüüs näitab, et kui kolme põhimaantee ja Tallinna ringtee 1+1 sõidurajaga teelõikude ohutustaset parandada nii, et see vastaks praegusele Tallinn-Tartu maantee 2+2 sõidurajaga lõikude ohutustasemele, siis väheneks igal aastal raskete liiklusõnnetuste arv 25 võrra ning nendes vigastatud ja hukkunud inimeste arv 48 võrra. Soovime, et meie teedevõrk hoiaks meie inimesi, mitte ei mängiks nende eludega.
Hea teedevõrk = meie julgeolek ja kaitsevõimekus
Meie inimeste ohutus sõltub ka riigi kaitsevõimekusest. Kaitsevõimekus on hetkel Eesti teema nr 1 ja Eesti teed on strateegiline osa Eesti kaitsevõimekusest. Tänases eskaleerunud geopoliitilises kontekstis on sõjalise liikuvuse tähtsus veel enam päevakorral. Meie ühendused eri suundades peavad olema head, kiired, turvalised ja piisava läbilaskevõimega. Eesti teed peaksid kandma vajadusel ka sõjaväe rasketehnikat, nii Eesti oma sõjaväe kui liitlasvägede oma ja tagama erisuundades piisava läbilaskevõime. Soovime näha meie teedevõrgu valmisolekut ootamatusteks ja olla kindlad, et nad on kaitsevõimekuse seisukohalt parimas võimalikus vormis.
Hea teedevõrk = meie inimese heaolu
Kui Eesti konkurentsivõime tõuseb ja majanduskasv hoogustub, kui me tunneme, et meie riik on kaitstud, kui liiklemine linnas ja linnast väljaspool ei tekita meis täiendavat stressi ja frustratsiooni, kui Eesti väiksed kohad ei sure välja, kui meie ja lähedaste elud on liikluses paremini turvatud, siis tunnevad meie inimesed end paremini ja on igapäevaselt õnnelikumad. Teedevõrgu korrashoid ja arendamine mõjutab enim meie enda inimesi ja nende heaolu, mille nimel peab riik pingutama.
Hea teedevõrk = innovatsioon ja tulevik
Tulevikuteedel liiguvad robotid, isesõitvad autod ja elektriautod, meie ohutust tõstavad erinevad sensorsüsteemid, kuid selleks jõudmiseni on vaja innovaatilist taristut, sh laadimispunkte, parkimiskohti, vastavaid märgisüsteeme, võrgukaableid, mobiilse interneti punkte. Praeguse seisuga puuduvad meil taristuvõrgus eeldused võtta üle Eesti ulatuslikult kasutusele elektriautod, pakkuda uusi turvalisi digilahendusi liikluses ning arendada asulate vahelist pakiroboti liiklust. Soovime näha, et riigina panustame innovaatiliste ja tarkade teede arendusse täna, et tagada digiriigi lubadusi nii lähi- kui pikas perspektiivis.
Hea teedevõrk tahab olla kestlik ja säästlik!
Tulevikuteed on targad teed ja on rohelised teed. Soovime näha, et riik suurendaks oluliselt taristuinvesteeringuid selles osas, mis puudutab innovatsiooni teede ehituses, nii materjalide kasutuses kui teede ehituse tehnoloogia osas. Loodussõbralikud, taaskasutatud materjalid, mida võiks toota Eestis tähendaks investeeringut innovatsiooni, kohapealsesse tootearendusse ning tootmisse. Innovatsioon tee pindamises, näiteks madalama temperatuuri kasutamist, vähendaks oluliselt ka CO2 heidet tööprotsessis. Selle võimaldamiseks tuleb riiklikult ümber mõtestada teede ehituse aluspõhimõtted ning liikuda keskkonnasäästlikuma lähenemise suunas.
