Millal valmivad 2+2 maanteed põhisuundadel?

Eesti Taristuehituse Liidu visioon on viia Eesti parima teedevõrguga riigiks Euroopas. Kuid oleme kahjuks sellest eesmärgist veel kaugel. Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu tase aga alles 45. kohal. Lisaks juhib EL-i kontrollkoja eriraport tähelepanu, et Eesti on TEN-T põhivõrgu väljaehitamisega 35 % ulatuses 2016.a. seisuga EL-i liikmesriikide hulgas eelviimasel kohal. Selle aasta septembris avaldatud Riigikontrolli aruanne viitas sellele, et Eesti ei jõua teid vastavalt ELi nõuetele välja ehitada.

Näeme, et põhimaanteede neljarajalisteks välja ehitamine on üks osa meie visiooni elluviimisest, kuid vaatamata sellele, et kõik erakonnad lubavad juba aastaid valimisprogrammides teed 4-rajaliseks ehitada, ei ole Eestil plaani, kuidas see lubadus ellu viia.

Eesti riik on pärast taasiseseisvumist suutnud 32. aastaga Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva vahel rajada kokku vaid 120 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,9 kilomeetrit neljarajalisi teid aastas. Neljarajalistest põhimaanteedest on neil lõikudel puudu veel ligi 317 kilomeetrit ja sama tempoga jätkates valmivad need aastaks 2103.

Eesti Riigieelarve strateegias 2023-2026 (RES) teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Pärnu-Ikla väljaehitamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013 (edaspidi TEN-T määrus) sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks.

Allpool toodud Tabelis 2 on esitatud TEN-T määruse nõuetele vastavaks ümberehitamist vajavate maanteede teelõikude nimekiri, mille ehitustööde valmimise tähtaeg on 31.12.2030. Tabelis on välja pakutud ehitustööde teostamise graafik ja rahastamise vajadus. Järgnevate aastate RESides tuleb ette näha vajalikud vahendid nii projektide ettevalmistamiseks, sh vajalike maade võõrandamiseks, kui ka ehitustöödeks.

Meie naabrid on aga kiirete ühenduste olulisust mõistnud. Kõikide põhjamaade teedevõrgu areng tugineb vähemalt 12-aastat ette vaatavale visioonile ja rahastusplaanile. Läti valitsus on otsustanud ehitada ehitavad 20 aastaga valmis 1054 km 4-realisi teid, toetudes põhimõttele “Igast Läti punktist 2 tunniga Riiga“. Isegi kui Läti täidab pool eesmärgist, see on ikka ca 10 korda rohkem kui Eestil võttes arvesse viimase 30 aasta ehitustempo.

See, milliseks kujuneb Eesti 2+2 põhimaantede tulevik, sõltub riigi juhtidest, kellelt ootame kaasaegne teedevõrgu muutmist strateegiliseks prioriteediks, pikka plaan teedevõrgu arendamisele ja eesmärkidele vastavat teehoiu stabiilset rahastamist.

Alustada meie visiooni elluviimisega tuleb juba täna!