Miks usume, et Eesti riik vajab neljarajalisi põhimaanteid?

Vajadustele mittevastav taristu pärsib Eesti konkurentsivõimet - maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu tase alles 45. kohal (2019). Meie ees on nii Läti, Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari. Kiired ja läbimõeldud ühendused meelitavad ligi investeeringuid, hoides kokku ettevõtte raha ja luues konkurentsieelise. The McKinsey Global Institute'i kohaselt võib 1 taristusse investeeritud euro kestvalt tõsta SKP'd 20 sendi võrra. Soomes läbiviidud uuringud näitavad, et taristuehitusse pandud eurodest tuleb otseselt majandusringlusse tagasi 32%.

Ettevõtete, sh ka välisettevõtete investeerimisotsuseid, mõjutab see, kui hästi on teedevõrk välja arenenud, kui kiiresti pääseb sinna nt lennujaamast, lähimast suuremast tõmbekeskusest, kas vastav tehnika või muu pääseb nende rajatisele ligi, mis on teede kandevõime. Kiired ja läbimõeldud ühendused hoiavad kokku ettevõtte raha ja loovad konkurentsieelise. Parem teede kvaliteet annab võimaluse ka rohkem kaupa korraga liigutada ning töötajatel hoida kokku aega töökoha ja kodu vahel liikumisel.

Võtame näiteks Paide. Endise Paide linnapea Priit Värgi sõnul valminud Kose-Võõbu teelõik pööras linnas aastaga elu heas mõttes pea peale, mida ilmestavad muidu vaikseks jäänud Paidesse tehtavad mitmed võimsad investeeringud, mille üks eeldus on neljarajalise tee valmimine. E-piim investeerib ligikaudu 150 miljonit ja toob kuni 150 uut töökohta ning Nordic Milk plaanib luua kuni 100 uut töökohta, mis on Paide jaoks kümnendi olulisemad tööstusarengud. Uue teelõigu tuules on ka väiksemate tootmiste ning kaubandusettevõtete huvi Paide vastu märkimisväärselt kasvanud. Uued teed toovad Tallinna oma sadamate ja lennujaamaga lähemale – Ülemistele on siit nüüd ainult 50 minutit sõita. Samuti muutsid uued kiirendusread Lõuna-Eesti suunal logistika märksa mugavamaks ja turvalisemaks. Nüüd kui terve Tallinn-Paide teekond on muutunud neljarajaliseks, vähenes Tallinna ja Paide vahemaa 5,3 kilomeetri ning kümnekonna minuti võrra.

2+2 põhimaanteed on meie inimeste ohutuse tagatiseks. Mida paremini on Eestis välja arendatud 2+2 teede võrgustik, seda turvalisemad on Eesti põhimaanteed ja seda vähem juhtub liiklusõnnetusi. Transpordiameti analüüs (2021) näitab, et kui kolme põhimaantee ja Tallinna ringtee 1 + 1 sõidurajaga teelõikude ohutustaset parandada nii, et see vastaks praegusele Tallinna-Tartu maantee 2+2 sõidurajaga lõikude ohutustasemele, siis väheneks liiklusõnnetuste arv 25 ning nendes vigastatud ja hukkunud inimeste arv 48 võrra igal aastal.

Eesti üldine liiklusohutuse seis ei ole viimase viie aasta jooksul eriti paranenud, sest paljudel tugimaanteedel ja kohalikel teedel on suur liikluskoormus, kuid teede kvaliteet on muutumas järjest kehvemaks. Lisaks 2+2 põhimaanteede väljaehitamisele on turvalisuse seisukohalt oluline, et kõik teed oleksid kvaliteetselt ja õigeaegselt hooldatud. Auklikud teed on ohtlikud nii maapiirkondades kui ka linnaruumis, linnaruumis eriti jalakäijatele ja jalgratturitele.

Euroopa Liidu raamistik 2021-2030 teede turvalisuse kohta Vision Zero kinnitab samuti, et inimelusid ei peaks teedel ohverdama ja seega tuleb investeerida teedevõrgu turvalisusse. 

2+2 põhimaanteede väljaehitamine hoiab kokku inimeste aega. Lisaks hoiab see kokku ettevõtete aega oma kaupade transportimisel, mis optimeerib nende logistikat ja mõjutab nende investeerimisotsuseid. 2021. aasta seisuga hoiaks Eesti Taristuehituse Liidu arvutuste kohaselt 340 km 2+2 põhimaanteede väljaehitamine Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva vahel selle hetke näitajaid arvesse võttes kokku ligi 3,3 miljonit tundi aastas.  Ajaline kokkuhoid on ka ettevõtete konkurentsieelise loomise aluseks, kuna nende jaoks muutuvad teekonnad lühemaks ja opereerimine kiiremaks.   

Head ja õigesti hooldatud ühendused annavad ka kaudse ajalise ja otsese kokkuhoidu. Vastavalt PIARC-i aruandele „Kuidas maanteetransport riike liikuma paneb“ raiskavad teekasutajad iga ennetavasse teehooldusse investeerimata euro kohta 3 eurot täiendavateks transpordikuludeks ja transpordiametid kulutavad 4 eurot varade rekonstrueerimiskuludeks. Seega kui me oma teid ei hoolda ja arenda, siis kulutame hiljem palju rohkem vahendeid ja aega nii teede taastamiseks kui ka oma sõiduvahendite remondiks. Mainimist väärib siinkohal asjaolu, et Eesti teede remondivõlg on hetkel juba 4,4 mlrd eurot (2022).

Eesti teed on strateegiline osa Eesti kaitsevõimekusest ning peaksid kandma vajadusel ka sõjaväe rasketehnikat, nii Eesti oma sõjaväe kui liitlasvägede oma ja tagama erisuundades piisava läbilaskevõime. Eskaleerunud geopoliitilises kontekstis on sõjalise liikuvuse strateegiline tähtsus veel enam päevakorral.

ELi tasandi transpordisektori mitmeaastase tööprogrammi Euroopa Ühendamise Rahastu 2021-2027  eesmärgiks on kohandada TEN-T jaotisi tsiviil-sõjalise kahesuguse kasutusega (st nii tsiviil- kui ka kaitsekasutuse vajaduste rahuldamiseks) sõjalise liikuvuse tegevuskava raames, selles sisalduvad ka näiteks tehnilised nõuded mõõtmete ja läbilaskevõime kohta. Kuid kuidas Eesti sellega sammu peab, kui meil pole maanteed vastavalt TEN-T'le välja ehitatud ja seda veel vastavalt Riigikontrolli aruandele (2022) lähiajal ei juhtu ka.

RailBalticu valmimine on üks oluline aspekt kaitsevõimekuse tagamisel, mis peaks vastama tsiviil-sõjalise kahesuguse kasutusega raudtee tingimustele. Kuid kuna see ei valmi lähimas tulevikus, on ülimalt oluline tagada, et vähemalt meie teed oleksid vajadusel tsiviil-sõjaväelise kandevõimekuse ja piisava läbilaskevõimekusega.

Teekonna lühemaks muutumine ja teede kvaliteedi parandamine aitab kaasa CO2 vähenemisele. Norras tehtud uuring näitab, et  teede ümberkorraldused ja uuendused vähendavad autode heitkoguseid. Kolme vaadeldava stsenaariumi puhul - ühe-,  kaherajaline maantee ning kiirtee - leiti, et CO2 heitkogused vähenevad vastavalt 11%, 61% ja 38%. ESTELi arvutuste kohaselt väheneks CO2 heide 2+2 põhimaanteede väljaehitamisest Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva vahel ning sellest tulenevast lõikude lühenemisest üle 5 tonni aastas.

Lisaks CO2 kokkuhoiule läbi kiiremate ühenduste loomise tuleb ka arvestada, et tulevikuteed on targad teed ja on rohelised teed. Selleks on täna vaja oluliselt suurendada taristuinvesteeringuid ka selles osas, mis puudutab innovatsiooni teede ehituses, nii materjalide kasutuses kui teede ehituse tehnoloogia osas. Loodussõbralikud, taaskasutatud materjalid, mida võiks toota Eestis tähendaks investeeringut innovatsiooni, kohapealsesse tootearendusse ning tootmisse. Innovatsioon teele katte ehitamisel, näiteks madalama temperatuuriga toodetud asfaltsegu kasutamisel, vähendaks oluliselt ka CO2 heidet tööprotsessis. Selle võimaldamiseks tuleb riiklikult ümber mõtestada teede ehituse aluspõhimõtted ning liikuda keskkonnasäästlikuma lähenemise suunas.  

Süveneva piirkondliku ebavõrdsuse kõige selgem ilming on majandusliku ja inimkapitali koondumine Eesti suurematesse linnapiirkondadesse. Hea, ohutu ja kiire teedevõrgu puudumine on üks põhjus, mis viib inimeste lahkumiseni oma kodukohast ning investeeringute ära jäämiseni piirkonna arendamisse. Kuna ettevõtjatel ja investoritel puudub vajalik taristu majanduselu elavdamiseks, kaovad nendest piirkondadest olulised teenused, kaubandus, töökohad ja haridusvõimalused.

Hea teedevõrk vähendab ääremaastumist. Kvaliteetse teedevõrgu puudumine viib inimeste lahkumiseni oma kodukohast ning investeeringute ära jäämiseni piirkonna arendamisse. Kehvade ühenduste ja ebaturvaliste teede tõttu on inimesed sunnitud ära kolima oma elukohtadest, kuna puudub piisav juurdepääs olulistele teenustele, kaubandusele, töökohtadele ning haridusvõimalustele. Samuti ei näe ettevõtjad ja investorid põhjust investeerida ning majanduselu elavdada, kui puudub hea teedevõrk.

Covid-19 pandeemia on näidanud kaugtöö laialdast võimalikkust ning inimeste soovi paindlikumaks töötamiseks. Paremad teed võimaldavad kasutada Eesti väiksuse potentsiaali ning arendada ka paindliku töökoha võimalusi.

Tulevikuteedel kasutatakse elektriautosid, hakkavad liikuma robotid, meie ohutust ja teede seisunditaset tõstavad erinevad sensorsüsteemid, kuid selleks jõudmiseni on vaja innovaatilist taristut, sh nt laadimispunkte, parkimiskohti, vastavaid märgisüsteeme, võrgukaableid, mobiilse interneti punkte. Praeguse seisuga puuduvad meil taristuvõrgus eeldused, mis võimaldaksid üle Eesti ulatuslikult  kasutusele võtta elektriautosid, pakkuda liiklejatele turvalisi ja huvitavaid digilahendusi liikluses ning arendada asulatevahelist pakiroboti liiklust. Digiriigina peaksime panustama innovaatiliste, tarkade teede arendusse täna, et suuta tagada digiriigi lubadusi nii lähi- kui pikas perspektiivis. Teede ehitus ja arendus peab innovatsiooniga kaasas käima.

2+2 põhimaanteede väljaarendamine annab ruumi mõelda ette ka laiemalt – uued 2+2 lõigud peavad arvestama võimalusega, et ühel päeva saab üks rada kuuluma nt isejuhtivatele sõidukitele, rääkimata sellest, et juba lähiaastatel peaksid põhimaanteedel olema piisav laadimistaristu elektriautodele, et me saaksime maanteedel rohelisemalt liikuda. 

Ühistranspordi kasutus on üks viis liikumaks keskkonnasäästlike lahenduste poole meie liikluses. Kuid tihtipeale otsustatakse oma auto kasuks, kuna ühistransport liigub aeglasemini ning lisaks ei tundu 1+1 lõikudel ühistranspordiga tehtavad möödasõidud piisavalt ohutut. 2+2 maanteede arendamine soodustaks ühistranspordi kasutamist, kuna need ühendused muutuksid turvalisemaks ja kiiremaks.

Ääremaastumise takistamine läbi teedevõrgu kvaliteedi parandamise toob samuti kaasa vajaduse  ühistranspordi võrgu parandamiseks, mis omakorda vähendab ka autode arvu maanteedel.